Kalafoor - juhend vastutustundlikule kala- ja mereandide tarbijale

Meie toidulaualt leiab palju erinevaid mereande. Paraku ei ole kõigi mereandide olukord igal pool kiita, samuti mõjutavad erinevad püügiviisid ning kasvandused keskkonda.

Kalafoor (ehk Fish Guide) on Maailma Looduse Fondi ehk World Wildlife Foundation (WWF) ja Eestimaa Looduse Fondi (ELF) poolt koostatud juhend, mis aitab teha keskkonnasõbralikumaid kala ja mereandide valikuid Eestis. 

Sina kui tarbija saad kaasa aidata säästvamale kalastamisele ja vesiviljelusele, valides juhisest rohelise värviga märgitud mereande, samuti aitavad sind ostes sertifitseeringule viitavad märgid või see, kui saad otse suhelda kala püüdjaga.  Kui vähegi võimalik, siis väldi juhises punasega märgitud kalu. 

WWFi juhist kalade ja teiste mereandide valimiseks on kasutuses alates 2000. aastate algusest. Tänaseks on juhis kasutusel 22 riigis ning 19 eri keeles ning neid uuendatakse igal kevadel.

WWF soovitab kõik kala- ja mereanni tooteid, mis on tähistatud märgistega MSC või ASC.




Mille alusel on soovitused tehtud?

Juhendi aluseks on teaduslikult hinnatud kalaliikide majandamine. WWF hindab kõiki kalajuhises toodud liike vastavalt teaduslikule metoodikale, mille aluseks on kolm säästva kalanduse põhimõtet: kalavarude hetkeseis, püügivahendite keskkonnamõju ja haldamine. Kasvatatavate liikide puhul on hinnatud nii sööda päritolu kui ka kasvatuse mõju ümbritsevale keskkonnale.  Loe lähemalt WWFi meetodist SIIT.

Milline on kalavarude olukord maailmas?

Miljonite inimeste toidulaud sõltub kalast.  90% maailma kaubanduslikest kalavarudest on aga paraku ülekasutatud. Samuti mõjutavad mereelanike olukorda kliimamuutused, elupaikade hävimine ja muud ohud.  Paljusid juba ohustatud liike ohustab omakorda kaaspüük.

Peaaegu kolmandikku Euroopa kalaliikidest on püütud nii palju, et nende ressursid vaevalt kunagi üldse taastuvad - seda isegi siis, kui nende püük täielikult lõpetada. Üro Toidu ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) leiab, et 52% maailma kalavarudest on täielikult ammendunud ja 28 protsenti ületarvitatud või märkimisväärselt vähenenud. 

Kui soovime päästa seda, mida veel on võimalik päästa, siis peame mõnede kalaliikide püüki ning tarbimist ajutiselt vähendama või osade liikide puhul ajutiselt peatama, et nende ressursid jõuaks taastuda. Meil kui tarbijatel on oluline roll: enda tarbimisharjumusi muutes on meie võimuses muuta ka kalastamist. lga mere, lahe, järve või jõe kalaliik etendab veekogus oma rolli. Selle hävitamisel ei jää me mitte ainult ilma maitsvast saagist, vaid lõhume ka ökosüsteemi tasakaalu ning teeme sellega liiga nii loodusele kui ka endale.

WWFi ja ELFi eesmärgiks on kehtestada pikaajalised kalastusplaanid kõigile mereliikidele, et tagada nende säilimine terves ökosüsteemis. Samuti ei tohiks riigid toetada tegevusi, mis jätkusuutlikku kalandust kahjustavad.

Kuidas läheb kaladel Eestis?

Eesti kalavarude seis on kohati ebastabiilne, kuna nii rändetõkked kui kudealade vähenemine takistavad looduslikes tingimustes kalade paljunemist. Kohati on probleemiks liigne püügikoormus ja röövpüük ja võõrliikide levik. Kuna üht ressurssi kasutavad nii kutselised kui harrastuskalastajad, on nende gruppide vahel tekkinud erimeelsusi, eriti püügil rannikumeres ja Peipsi järves. Oluline on, et nii harrastuslik kui kutseline kalapüük  ei ületaks kalavarude jätkusuutlikku kasutamise tagamiseks vajalikku püügimahtu.

Erinevatest kalapüügi viisidest loe lähemalt SIIT!

Kalafoori eestindas SA Eestimaa Looduse Fond.

Laen...