Ahven

Perca fluviatilis

Ahven
Joonistus: Scandinavian Fishing Year Book
Ära osta!

Mõrraga või võrguga (FPN; GN) Venemaa (v.a Peipsi järv) või mujalt Euroopa sisevetest (FAO 05).

Ole ettevaatlik!

Mõrra või võrguga (FPN; GN) Liivi lahest (FAO 28.1), Väinamerest (FAO 28.4), Võrtsjärvest, Rootsi territoriaalvetest, Poola sisevetest (FAO 05).

Söö meeleldi!

Kui on püütud Peipsi järvest või pärineb Läti, Leedu sisevetest (FAO 05).

Ahven on üks meie levinumaid kalu. Ahvenat leidub magevees ja soolases vees kogu Eestimaal. Teda on leitud elutsemas isegi turbaaukudes. Ahven on üks peamisi Eesti rannakalurite püügikalu ning seda püütakse peamiselt seisevnooda ehk mõrraga ja nakkevõrguga. Ahvenat püütakse peaaegu aasta läbi. Ahvena liha on väga maitsev ja kõrgelt hinnatud nii eestlaste seas kui ka Lääne-Euroopa restoranides.

Ahven on suhteliselt väherasvane kala. Merest püütud ahvena rasvasisaldus on 3,6% ning magevetest u. 0,8%. Eesti riiklik toitumissoovitus soovitab süüa 250g lahja kala nädalas.

Vaata täpsemalt toitumine.ee

Ahven on üks meie levinumaid kalu. Ahvenat leidub magevees ja soolases vees kogu Eestimaal. Teda on leitud elutsemas isegi turbaaukudes. Ahven on üks peamisi Eesti rannakalurite püügikalu ning seda püütakse peamiselt seisevnooda ehk mõrraga ja nakkevõrguga. Ahvenat püütakse peaaegu aasta läbi. Ahvena liha on väga maitsev ja kõrgelt hinnatud nii eestlaste seas kui ka Lääne-Euroopa restoranides.

Ahven on suhteliselt väherasvane kala. Merest püütud ahvena rasvasisaldus on 3,6% ning magevetest u. 0,8%. Eesti riiklik toitumissoovitus soovitab süüa 250g lahja kala nädalas.

Vaata täpsemalt toitumine.ee