Räim

Clupea harengus membras

Joonistus: Scandinavian Fishing Year Book

Ära osta!

Traali, seisevnooda, võrgu või mõrraga kogu Läänemerest (FAO 27 ICES 25; 26; 27; 28.2; 29; 32) v.a Liivi laht, Pärnu laht, Botnia laht.

Ole ettevaatlik! Traali ja võrguga (OTM; GN) Botnia lahest (FAO 27 ICES 30; 31).

Söö meeleldi! Kui on püütud traali ja mõrraga (OTM; FPN) Liivi lahest (FAO 27 ICES 28.1)

Räim on Eesti rahvuskala ning on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Räim on Eesti kõige väärtuslikum ja enim püütud püügikala. Suurem osa räimesaagist rändab siiski Eestist välja, kus sellest saab loomasööt. Ka Norra lõhekasvandustes tehakse räimest sööta. Eestlane võiks räime rohkem väärtustada ja seda oma menüüs julgemalt kasutada.

Räimel olukord on Liivi lahes ja Pärnu lahes stabiilne, samal ajal on tema populatsioonid mujal Läänemeres languses, mis on märk Läänemere ökosüsteemide muutustest.

Energeetika ja tööstuse tulemusena on Läänemeres suur hulk dioksiine, mis võivad räime kaudu inimese organismi jõuda. Euroopa Toiduohutusameti sõnul tuleks vältida üle 22 cm pikkuste räimede tarbimist või süüa neid paar korda kuus. Seetõttu on püügiräimele seatud ka ülemmõõt 17 cm. Eestist püütud räime on turvaline süüa!

Räim on rasvane kala. Sõltuvalt kala suurusest võib 100g räime rasvasisaldus olla 15-18,5%. Eesti riikliku toidusoovituse järgi on soovitav süüa kuni 250g rasvast kala nädalas. Lisaks on räimel kõrge oomega-3 rasvhappe sisaldus (2500 mg%). Oomega-3 vähendab südameinfarkti ja vähktõve riski ning alandab vererõhku.

Vaata täpsemalt toitumine.ee

Räimel olukord on Liivi lahes ja Pärnu lahes stabiilne, samal ajal on tema populatsioonid mujal Läänemeres languses, mis on märk Läänemere ökosüsteemide muutustest.

Vaata täpsemalt toitumine.ee