“Eelista kohalikku kala! Teisest maailma-otsast transporditud kala söömine ei ole kuidagi keskkonnasõbralik. Kui võimalik, siis söö Eestist või lähipiirkonnast püütud või kasvatatud kala.”

Keskkonnaantropoloogina on Joonas töötanud koos rannakaluritega nii Läänemerel, kui ka Atlandi ookeani ääres, Newfoundlandil, Kanadas. Üheskoos kaluritega nii räime, lesta aga ka lumekrabi ja homaari püüdes on ta õppinud, et kalandus ja rannakultuur ei saa eksisteerida elujõulise merekeskkonnata.

"Üheks suurimaks merekeskkonna hävitajaks on olnud röövelikkud hiigelsuured traallaevad, kelle omanikud hoolivad vaid kasumist aga mitte kahjust, mida keskkonnale oma püügiga tehakse," ütleb Joonas oma uurimuste selgituseks: "just tänu hiiglaslikkele kogustele, mida ookeanist on röövitud, on tarbija saanud nautida odavat kala, mis jõuab meie toidulauale teiselt poolt maakera."


Toetades kohalikku kalandust ning süües kalu, mis pärinevad Läänemere piirkonnast, ei toeta sa mitte ainult rannakogukondasi vaid teed suure teene ka merekeskkonnale. "Ma pole veel kohanud ühtegi kalurit, kes ei tahaks, et kalu jätkuks ka tema lastelastele ja et veekeskkond oleks puhas," vastab Joonas, miks rannakalandusest pärit kala on kestlikum.