Meie toidulaualt leiab palju erinevaid mereande. Paraku ei ole kõigi mereandide olukord igal pool kiita, samuti mõjutavad erinevad püügiviisid ja kasvandused keskkonda.

Kalafoor (ehk Fish Guide) on Maailma Looduse Fondi (WWF) ja Eestimaa Looduse Fondi (ELF) koostatud juhend, mis aitab teha keskkonnahoidlikumaid kala- ja mereannivalikuid Eestis.

Sina saad tarbijana kaasa aidata säästvamale kalastamisele ja vesiviljelusele, valides juhisest rohelise värviga märgitud mereande, samuti aitavad sind ostmisel sertifikaadile viitavad märgised või see, kui saad suhelda otse kalapüüdjaga. Kui vähegi võimalik, väldi juhises punasega märgitud kalu.

WWFi juhist kalade ja teiste mereandide valimiseks on kasutatud alates 2000. aastate algusest. Tänaseks on juhis kasutusel 28 riigis ja 25 eri keeles ning seda uuendatakse igal kevadel.

Mille alusel on soovitused tehtud?

Juhendi aluseks on teaduslikult hinnatud kalaliikide majandamine. WWF hindab kõiki kalajuhises toodud liike vastavalt teaduslikule meetodile, mis põhineb kolmel säästva kalanduse põhimõttel: kalapopulatsioonide hetkeseis, püügivahendite keskkonnamõju ja kui hästi on kalandus juhitudKasvatatavate liikide puhul on hinnatud nii sööda päritolu kui ka kasvatuse mõju ümbritsevale keskkonnale. Loe WWFi meetodist lähemalt SIIT.

Milline on kalavarude olukord maailmas?

Kalast sõltub miljonite inimeste toidulaud. 90% maailma kaubanduslikest kalavarudest on aga paraku ülekasutatud. Mereelanike olukorda mõjutavad muu hulgas ka kliimamuutused ja elupaikade hävimine. Paljusid juba ohustatud liike ohustab omakorda kaaspüük.

Peaaegu kolmandikku Euroopa kalaliikidest on püütud nii palju, et nende varud vaevalt kunagi taastuvad – seda isegi siis, kui nende püük täielikult lõpetada. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) leiab, et 52% maailma kalavarudest on täielikult ammendunud ja 28% ületarvitatud või märkimisväärselt vähenenud.

Kui soovime päästa seda, mida on veel võimalik päästa, siis peame mõnede kalaliikide püüki ja tarbimist ajutiselt vähendama või osa liikide puhul lausa peatama, et nende ressursid jõuaks taastuda. Tarbijal on selles oluline roll: oma tarbimisharjumusi muutes on meie võimuses muuta ka kalastamist. lga mere, lahe, järve või jõe kalaliik etendab veekogus oma rolli. Selle hävitamisel ei jää me üksnes ilma maitsvast saagist, vaid lõhume ka ökosüsteemi tasakaalu ja teeme sellega liiga nii loodusele kui ka endale.

WWFi ja ELFi eesmärk on kehtestada pikaajalised kalastusplaanid kõigile mereliikidele, et tagada nende säilimine terves ökosüsteemis. Lisaks ei tohiks riigid toetada tegevusi, mis kahjustavad kestlikku kalandust.

Kuidas läheb kaladel Eestis?

Eesti kalavarude seis on mõneti ebastabiilne, kuna nii rändetõkked kui kudealade vähenemine takistavad kalade paljunemist looduslikes tingimustes. Kohati on probleemiks liigne püügikoormus, röövpüük ja võõrliikide levik. Kuna samu varusid kasutavad nii kutselised kui harrastuskalastajad, on nende gruppide vahel tekkinud erimeelsusi, eriti mis puudutab püüki rannikumerest ja Peipsi järvest. Oluline on, et nii harrastuslik kui kutseline kalapüük ei ületaks kalavarude säästliku kasutamise tagamiseks vajalikku püügimahtu.

Erinevatest kalapüügiviisidest loe lähemalt SIIT!


NB! Kalafoor 2023: Sustainable Seafood Guide 2023 (Exceli tabel):
Kalafoor 2023_Sustainable Seafood Guide 2023 .xlsx


Kalafoori eestindas SA Eestimaa Looduse Fond.