Tuunikala - harilik tuun

Thunnus thynnus

Joonistus: Scandinavian Fishing Year Book

Ära osta! Kui pärit Vaiksest ookeanist. Kui püütud õngejadaga (LL) India ookeanist, Atlandi ookeanist ja Vahemerest. Seinnoodaga (FSS; FAD) Vahemerest ja Põhja Atlandilt.

Ole ettevaatlik! Kui on püütud õngega (LHP) Vahemerest või Lääne-Atlandilt. Traditsioonilise seisevnooda (SV) almadabra või tonnaraga Vahemerest.

Harilik tuun ehk bluefin tuna elab sarnastes tingimustes teiste tuunadega. Harilik tuun on oluline koostisosa Jaapani köögis, ennekõike sashimi’na, mistõttu on ta tugeva püügisurve all. Kuigi õngega püütud tuunil on keskkonnale ja populatsioonile väike mõju, siis enamik harilikust tuunist püütakse õngejadaga, kus kaaspüügiks on merelinnud, haid, raid, merikilpkonnad ja mereimetajad, sealhulgas noored tuunikalad. ELF soovitab harilikku tuuni vältida, et populatsioon saaks taastuda.

Tuunikalal on mitu alamliiki, millest osa on ohustatud, teised paremas olukorras. Eestlasteni jõuab tuunikala peamiselt konservis, mille puhul tihti puudub täpne informatsioon liigi või püügimeetodi kohta. Kui kala püügipiirkonna ja -meetodite kohta puudub informatsioon, siis pigem väldi selle ostmist. Eelista tuuni, millel on MSC-sertifikaat.