Angerjas
Joonistus: Scandinavian Fishing Year Book
Angerjas
Anguilla anguilla
Ära osta! Angerjas on globaalselt ohustatud liik ning tema söömine ei ole soovitatav sõltumata püügipiirkonnast või –meetodist.
Angerjal on tähelepanuväärne elutsükkel, mille osas on meie teadmised  ikka veel väga piiratud. Angerjas võib elada väga vanaks - vanim leitud isend on vähemalt 88 aasta vanune. Kõik Euroopa angerjad koevad Sargasso meres ja kuuluvad ühte ja samasse populatsiooni. Pärast kudemist liiguvad vastsed Golfi hoovusega Euroopa suunas. Umbes kolme aasta vanuselt klaasangerja staadiumis jõuavad nad Euroopa vetesse ja liiguvad jõesuudmetesse. Osa jääb rannikumere lähistele ja osa liigub edasi mageveekogudesse, et seal siis suguküpseks kasvada. Pärast 6-12 aastat algab nö. hõbeangerja tagasiränne Sargasso mere kudemispaikadesse.


Globaalselt on angerjas ohustatud liik. Olukorra parandamiseks on angerjaid Eesti vetesse juba 50 aastat asustatud. Võrtsjärves on Eesti suurim angerja asurkond, kust osa jõuab Emajõe, Peipsi järve ja Narva jõe kaudu maailmameredesse. Eesti kalateadlaste sõnul Võrtsjärvest püütud angerjas ei ohusta globaalset populatsiooni. Lisaks sellele, Võrtsjärve angerjapüük on oluline elatusallikas kohalikele rannakaluritele.

Angerjal on tähelepanuväärne elutsükkel, mille osas on meie teadmised  ikka veel väga piiratud. Angerjas võib elada väga vanaks - vanim leitud isend on vähemalt 88 aasta vanune. Kõik Euroopa angerjad koevad Sargasso meres ja kuuluvad ühte ja samasse populatsiooni. Pärast kudemist liiguvad vastsed Golfi hoovusega Euroopa suunas. Umbes kolme aasta vanuselt klaasangerja staadiumis jõuavad nad Euroopa vetesse ja liiguvad jõesuudmetesse. Osa jääb rannikumere lähistele ja osa liigub edasi mageveekogudesse, et seal siis suguküpseks kasvada. Pärast 6-12 aastat algab nö. hõbeangerja tagasiränne Sargasso mere kudemispaikadesse.


Globaalselt on angerjas ohustatud liik. Olukorra parandamiseks on angerjaid Eesti vetesse juba 50 aastat asustatud. Võrtsjärves on Eesti suurim angerja asurkond, kust osa jõuab Emajõe, Peipsi järve ja Narva jõe kaudu maailmameredesse. Eesti kalateadlaste sõnul Võrtsjärvest püütud angerjas ei ohusta globaalset populatsiooni. Lisaks sellele, Võrtsjärve angerjapüük on oluline elatusallikas kohalikele rannakaluritele.

Laen...