Räim

Clupea harengus membras

Joonistus: Scandinavian Fishing Year Book

Ole ettevaatlik! Kui pärineb võrgu või traaliga Läänemerest (GN; OTM), v.a Liivi laht ja Skagerrak, Kattegatt, Sundi väin, Väike Belt ja Suur Belt (Taani väinad).

Söö meeleldi! Kui on püütud traali ja mõrraga (OTM; FPN) Liivi lahest, Botnia lahest ning mõrraga kõikjalt Läänemerest.

Räim on Eesti rahvuskala ning on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Räim on Eesti kõige väärtuslikum ja enim püütud püügikala. Suurem osa räimesaagist rändab siiski Eestist välja, kus sellest saab loomasööt. Ka Norra lõhekasvandustes tehakse räimest sööta. Eestlane võiks räime rohkem väärtustada ja seda oma menüüs julgemalt kasutada.

Energeetika ja tööstuse tulemusena on Läänemeres suur hulk dioksiine, mis võivad räime kaudu inimese organismi jõuda. Euroopa Toiduohutusameti sõnul tuleks vältida üle 22 cm pikkuste räimede tarbimist või süüa neid paar korda kuus. Seetõttu on püügiräimele seatud ka ülemmõõt 17 cm. Eestist püütud räime on turvaline süüa!

Räim on rasvane kala. Sõltuvalt kala suurusest võib 100g räime rasvasisaldus olla 15-18,5%. Eesti riikliku toidusoovituse järgi on soovitav süüa kuni 250g rasvast kala nädalas. Lisaks on räim kõrge oomega-3 rasvhappe sisaldus (2500 mg%). Oomega-3 vähendab südameinfarkti ja vähktõve riski ning alandab vererõhku.

Vaata täpsemalt toitumine.ee